Ma väidan, et tasakaalu ja harmooniat kõiges.
Olen jõudnud mõistmisele, et automatism, mis inimese kehas hoolitseb pidevalt organismi optimaalse tasakaalu (kehatemperatuur, hormonaalne tase jne) eest, ei taga tasakaalu inimese vaimses olekus ja pigem pärsib seda. Kuidas?
Inimese vajadused on vastanduvad ehk soovime oma ellu turvalisust, kuid igatseme ka seiklusi; vajame ühendust ja lähedust, kuid tunneme vahel end hästi iseendaga olles; vajame koosolemist, kuid vahel on vaja vabadust; vajame armastust, aga ka igatsust. Kui me oleme kogenud kurbust, teame kui hea on tunda rõõmu.
Sama vastandumine on valdkondades töö-kodu, vaikus-kära, uni-ärkvel olek, sissetulekud-väljaminekud jne. Isegi südame elektrokardiogrammi kujutav joon on sakiline.
Ükski äärmus ei too pikas perspektiivis head.
Kuidas aga enda tarkvara nii tööle panna, et riistvara hästi toimiks?
On hea teadlikult iseendasse ja oma elule pilk heita. Esitada küsimusi: Mida ma vajan? Mis on need muutused, mis tuleb sisse viia, et tunneksin end paremini?
Genereerime oma õnnehormooni ise oma eluviisiga. Mõtlemine, toitumine ja liikumine on olulised komponendid hea tunde loomiseks.
Emotsioon, mõtted ja füüsiline keha aktiveeruvad automaatselt (tööl ärritud, tekivad negatiivsed mõtted, keha läheb pingesse; massaazis aga tunned rahu, tekivad positiivsed mõtted, keha lõõgastub).
Elus toimuvad sündmused on kõik neutraalsed, kuid anname neile tähenduse ehk tõuseb emotsioon. Enamasti toimub see ca 95% ulatuses automaatselt, teadlikult kontrollime oma reageeringuid vaid ca 5% olukordadest ja ajast, kui me ise end teisiti ei harjuta.
On ju ka ütlemine, et rumal pea on jalgadele nuhtluseks. See käibki nende olukordade kohta, kus me pole hetkes kohal nt kodunt lahkudes ei mäleta, kas lukustasid ukse ning otsustame môtlematult agressiivselt reageerida olukorrale, mille oleks vòinud teisiti lahendada. Mõistlikum on reageeringuid juhtida, sest elu on 100% see, mis meiega juhtub ning 95% see, kuidas me sellele reageerime.
Niisiis, et saavutada oma elus heaolu tunne, peaks kõik meie elus olema optimaalses tasakaalus. Hea on see, et saame sellele suures osas kaasa aidata tehes teadlikke valikud oma toidulaual, töö ja puhke valdkonnas, valides mõtted, millega kaasa läheme ja võõrutades end mòtetest, mis meid kahjustavad, valides oma ellu aktiivset liikumist ja lõõgastust jne.
Keha ja meel käivad ikka käsikäes, üks ilma teiseta ei saa ning mõjutus on mõlemasuunaline. Kui õlad on längus, siis ongi raske naeratada ning kui rüht sirge ning naeratus näol, siis keeruline toriseda- heas füüsilises vormis keha mõjutab positiivselt aju tegevust ning üldist enesetunnet ning terve vaimuta on ka keha nõrgem.
Oled seda tänaseks kindlasti palju kuulnud, et me ise loome oma elu. Kui see on tasakaalust väljas, siis on hea teada, et saame ise ka selle tasakaalu enda ellu luua.
Ja ikka tasakaalukalt.
