Sinu keha räägib sinuga ja minu keha räägib minuga. Ta ei tee seda sellisel moel nagu meie üksteisega vestleme ehk verbaalselt sõnu kasutades vaid annab sõnumi edasi läbi tunde tasandi.
Meie kasutuses on imeline ja väga kohanemisvõimeline organism. Meie keha teeb kõike seda, mida meil mõttesse tuleb ning ka seda, mida me ei oska teadlikult reguleerida nt seedimine, keha temperatuuri hoidmine, rakkude uuenemine jne. Keha kohaneb iga harjumusega, mida emotsionaalsel tasandil oleme endale juurutanud. Ning muidugi kohaneb ka meie psüühika keskkonnaga, kus valdavalt oleme, kuid täna keskendume kehale.
Kujutle, et sul on toas palav ning tunned vajadust avada aken. Sul tekib see mõte ja jalad viivad keha akna juurde ning käed avavad akna. Keha ei ütle, et ma ei taha praegu minna. Kui meil on ka kõige väiksem kivi kinga sisse läinud, siis tunneme seda. Tavaliselt siis peatume ja eemaldame kivi, et saaksime mugavamalt edasi liikuda. Seda tunnet eirates võib kivike tekitada sokki augu või hõõruda talla alla villi. Kui kõht on tühi, siis tunneme selle ära, teame, et meil on vaja süüa. Sellele reageerides ebamugavustunne kaob, kuid tühja kõhu tunnet eirates tekib sageli energia puudus ja peavalu, veresuhkru langusest võib anda märku silmanägemise kehvenemine ning tuju läheb pahaks.
Keha räägib teisiti. Ta annab pisikeste märguannetega teada ebamugavusest ja sellest, mis talle ei sobi. Enamasti ei pane me neid märguandeid tähele. Ja keha kohaneb, püüab toime tulla nendes tingimustes, millesse teda pannakse ning tuleb sellega üsna hästi toime. Toon mõistetavad näited: esimest suitsu proovides on ju halb, hakkad köhima, toiming ei mõju kehale hästi. Esimest korda alkoholiga liialdades on pohmell vältimatu. Niisugused märguanded ei ole sageli mõistetavad ning jätkatakse toimingutega, hoolimata sellest, et kehal on paha. Aga keha harjub. Ja ei anna enam nii tugevaid signaale. Kuid ühel hetkel saab mõõt täis ja tekib rakkude töös nihe ning areneb haiguslik seisund.
Nii on ka pikalt istumisega, pidevalt raskete koormuste tassimise ning ala- ja ületreeningutega ning muude eluliste tegevustega. Kui oskame keha märguandeid tähele panna, saaksime hoida ära paljud tervisehäired. Meie organismi kohanemisvõime on imetlusväärne, sest sööme sageli toite ja koguseid, millega seedeorganitel on raske hakkama saada. Kuid ta kohaneb. Suudame üsna hästi lühikeseks jäänud unetundidest tingitud väsimustundega teatud aja normaalselt toimida. Kuid pikalt selles olukorras olles tekivad une- ja ärevushäired ning kaob produktiivsus. Alguses taas keha kohaneb, annab väsimustundega une vajadusest märku, kuid seda eirates tekivad suuremad probleemid. Erinevad valud ja ebamugavustunded kehas on selgelt tajutavad märguanded, et tuleb teha midagi teisiti kui seni. Tuleb mõista, et kogu eluks on meile antud vaid üks keha ning vastutus selle heaolu eest lasub lõviosas keha omanikule.
Hommikul ärgates võime tunda, et oleme nn kaela ära maganud ehk pikka aega maganud ühes asendis, mille tagajärjel on tekkinud lihaspinge. Keha märguanne on, et palun anna sellele piirkonnale liikumist, et pinge leeveneks. Alludes sellele märguandele ehk ebamugavustundele, mis on tekkinud ning võimled, sirutad ja venitad, siis läheb su elu ilusti edasi. Kui aga märkad küll, et on tekkinud pinge, kuid ei pea seda oluliseks ning loodad, et see laheneb ise, mis vahel seda teebki, siis võib see pinge süveneda ning kaasa tuua doomino efektina järgnevad tagajärjed.
Muidugi on ka eriolukordi, mida me ise reguleerida ei saa, kuid täna keskendume sellele, mis ise saame teha. Meile ei ole kaasa antud iseenda kasutusjuhendit. Meile on antud taju, mõtlemisvõime, tunded, emotsionaalsed ja intellektuaalsed võimed. Soovin, et õpiksime iseennast tundma ja kohtlema nii, kuidas kehale hea on ning saaksime kaua vôimalikult hästi elada. Vaja on mõõdukust kõiges ning enesedistsipliini. Kui pole tahtmist eemaldada laiskust ja ükskõiksust seoses iseendaga ning ei soovita võtta vastutust, siis pole vaja ka kurta ja teisi enda halvas enesetundes süüdistada. Nagu olen ühes eelmistes kirjutistes pikemalt kirjutanud, on see olukord, milles me hetkel oleme, meie eelmiste valikute ja tegevuste tulemus. Kui meie hetkeolukord on hea, siis oleme teinud häid ja jätkusuutlikke valikuid. Kui aga pole rahuldust pakkuv, siis tuleb midagi muuta.
Ükskõik, missuguse iseloomuga on meie igapäevane töö ja toimingud, siis reeglina teeme me päev päeva järel alateadlikult sarnaseid liigutusi. Niisamuti nagu mõtleme iga päev suurema osa ajast samu mõtteid juhul kui me uut infot vastu ei võta ja vajadusel mõttemustreid ise ei muuda. Pidevast hiirega tööst võib tekkida randmesse pinge ja valu, tunde istudes veetes vajub selg ettepoole kaldu ja kaelalihased üritavad anda oma parimat, et pea ikka otse hoida. Olenevalt elukutsest on meil selle iseloomust tulenevad sundasendid ja -liigutused. Kui me endale teistlaadi liigutusi ja liikumisi ei võimalda, siis tekivad tagajärjed, mis avalduvad kehas kanguse, valude ja kurvemal juhul liikumispiiratusega.
Nüüd aga lubangi sind end liigutama. Võta ette üks kõnniring või painuta ja siruta vahelduseks. Ning kuula. Kuula, mida keha sulle räägib.
