Joseph Pilates on öelnud, et füüsiline heaolu on õnneseisundi esimene tingimus.
Tõepoolest, õnneseisund pole midagi muud kui füüsiline biokeemiline reaktsioon ehk ports heaolu hormoone. Ja kes on kogenud oma elus mingitki füüsilist valu või ebamugavust, siis teab, kui keeruline on siis säilitada positiivne eluhoiak ja elurõõm.
Füüsiline tervis on ülioluline vaimse tervise ja sotsiaalse heaolu kõrval, et säiliks elurõõm. Hea tervis ilmneb siis, kui meie kõik rakud on õnnelikud. Meie rakud on õnnelikud, kui neis on hea ainevahetus ja nad saavad pidevat uuendamist toetavaid toitaineid. Me saame oma rakke ja sealhulgas iseennast õnnelikumaks teha oma elustiiliga.
Hea enesetunde korral oleme tervemad, enesekindlamad, edukamad, rõõmsamad ja kõik sujub paremini.
Mõõdukas vaimne ja füüsiline pinge ehk stress on arengut soodustavaks ja edasiviivaks jõuks. Kuid see stress, mis meile võib tunduda mõõdukas ei pruugi seda olla pereliikmetele, lastele, sõpradele ja nii ka vastupidi. Nii vaimse kui füüsilise pinge taluvus on individuaalne ja muutuv.
Kõrge stressi korral toodetakse enam hormoone nimega kortisool ja adrenaliin. Kui stressihormoonide kogus kehas on kõrge, siis on häiritud heaolu hormoonide serotoniini, dopamiini, endrofiinide ja oskütotsiini tootmine. Neid toodetakse peaasjalikult soolestikus ning soolestik toimib hästi siis, kui meie organism on parasümpaatilise närvisüsteemi (reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil) meelevallas. Lisaks on serotoniini ja dopamiini algaineteks aminohapped (proteiinid ehk valk toidus) ja kui kortisooli tase on kõrge, siis on nende seedimine häiritud ning õnnetunnet ei teki.
Meie keha taotleb igas eluaspektis tasakaalu. Nii ei saa me ka pidevalt rahufaasis “chillida” ja ilma edasiviiva stressita elada.
Sümpaatiline närvisüsteemi ehk nn vôitle ja põgene osas oleme valdava osa oma päevast, mil muudkui tegutseme ja toimetame. Siis juhitakse veri lihastesse ja ajju, et meil oleks resurssi ûlesannete ja probleemide lahendamiseks ning langeb immuunsussüsteemi vastupanuvôime, seedimise aktiivsus ning viljakusvõime. Võid teha siit omad järeldused, miks kiirel tööpäeval telefonikône kõrvale ampsatud võileib seedehäired kaasa toob ja reflukski endast märku võib anda.
Nii vaimsed kui füüsilised probleemid tekivad, kui me ei luba endale piisavalt puhkust, naudinguid, rahulikku hingamist, füüsilist liikumist, kosutavat und, keha protsesse toetavat toitu ning positiivselt meelestatud mõtlemist. Just siis juhitalse veri enam seede- ja viljakusorganitesse. Siis genereeritakse heaoluhormoone, mis on tingimuseks meie heale taastumisele, rakkude uuenemisele ja haigustest paranemisele. Ehk siis meie õnneseisundile ja elurõõmule.
Joseph Pilatesel on tuntud ka ütlus “Everyone is the architect of his own happiness”, mille sõnum ühtib vanasõnaga “Igaüks on oma õnnesepp!”.
Kas õnneseisund ja elurõõm tähendavad pidevalt õnnelik ja rõõmus olemist?
Õnn ja rõõm on tunded. Positiivne mõttelaad on suhtumine, hoiak. Elurõõm on midagi sügavamat.
Elurõõm on kui vundament meie heaolule, üks paljudest eluvaadetest, millest sõltub kuidas me olukordi näeme, millele keskendume, mis tähendusi olukordadele ja sündmustele anname ja valikud, mis neile järgnevad. Ma usun ka, et see on meis kõigis olemas energia näol, mis meis voolab. Iseasi, kas lubame sel välja paista.
Niisiis saame oma elustiiliga mõjutada oma õnneseisundit ja elurõõmu väljapaistvust. Liikumine, uni, toitumine ja mõtlemine on neli toolijalga, mis kõik olulised on.
Meie keha on holistiline süsteem ning mul on hea meel, et Joseph Pilates on omanimelise treeningsüsteemi loomisel seda arvestanud. Loodan, et liigud, võimled ja treenid järjepidevalt, et õnneseisundi säilimist toetada. Soovitan treeninguid toetada ka online treeningute programmis oleva kuulamisvaraga, mis avavad väravad Pilatese filosoofiasse ja aitavad meelt lõõgastada.
