fbpx

Motivatsioon liikumiseks- kust see tuleb?

Me ju teame, et liikumine on oluline, kuid aegajalt võib kaduda soov ja tahtmine. Kuidas aga motivatsioon tegutsemiseks tekib?


Me ju teame, et liikumine on oluline täpselt nii nagu ka seda, et suhkru tarbimisega peaksime tagasihoidlikumad olema ja ööunne võiksime suikuda paar tundi enne keskkööd. Teame, kuid sageli nii ei tee.


Millest saab alguse motivatsioon? Mis sunnib meid oma valikutes muudatusi tegema ja tegevusi paremini koordineerima?

Kuna minu jaoks on oluline saada asjadest aru ja usun siiralt, et mõistmises on jõud, siis sukeldusin nendesse teemadesse veidi sügavamalt. Kui sulgi on huvi, kuidas endas enam motivatsiooni tervist toetavaks tegevuseks leida, siis ole hea ja sea end mõnusalt sisse ning loe edasi, sest ehk leiad enda jaoks miskit kõnetavat.

Sageli on nii, et jätame olulised toimingud viimasele minutile ja saame siis ikkagi edukalt tähtajaks valmis. Koondame sel juhul kogu energia sellele. Huvitav on see, et kasutades sõnamängu, õnnestub meil iseend rohkem või vähem tegutsema sundida. Nt kui mõtleme, et meil on aega veel paar nädalat, siis oleme võimelised asjaga venitama, kuid öeldes endale, et aega on vaid paar nädalat, siis tekib suurem soov tegutsema hakata.

Tihtilugu on meil kas mingi ülesande sooritamiseks või elus muudatuste tegemiseks tahtmine olemas, kuid tegevuseni see siiski ei vii. Kui tahtmise taga pole vajadust, siis nii juhtubki. Vajadust tunneme me aga justnimelt tundes ehk meid ei pane liikuma ja tegutsema mitte eesmärk vaid tunne ja vajadus, mida soovime tunda ja kuhu jõuda. Vajadus võib olla positiivsena määratletud tunne nt kaalulangetuse puhul parem enesetunne ja enesekindluse tõus või hoopis hirm, et ees oleva pidustuse jaoks olemas olevad riided ei lähe selga. Olenevalt kas vajadus on tingitud hirmust või rõõmust, peab see ületama praeguse hetke tunde. Mida sellega silmas pean? Kui praegune ebamugavuse tunne on nii suur, et me ei taha seda enam tunda, siis olen valmis selleks ebamugavustundeks, mille toob kaasa praegusest teistsugune käitumine. Muudatuste tegemisega kaasneb alati ebamugavustunne, kuid see on mööduv, sest järjepidevalt uut tegevust praktiseerides muutub see peagi meile omaseks ja saab meie olemuse osaks. See ebamugavustunne, mida tunneme aga kehas nt pingete ja valudena ei möödu, kui me midagi ette ei võta.

Nüüd jõuame aga selleni, et mõistmises peitub jõud. Liikumist ja toitumist seostatakse palju hea välimuse ja saleda kehaga. Tõsi, aktiivsed ja regulaarselt liikuvad inimesed on energilisemad ja näevad ka head välja, sageli ka oma vanusest nooremad. Ma leian, et need välised tegurid on toredad, kuid peapõhjus on siiski sügavamal. Kas sul on mahti ja soovi veel edasi lugeda?

Meie käsutuses on väga tark organism ning keha elutähtsad organid nagu näiteks nahk, aju, süda ja maks töötavad pidevalt ilma puhkepausideta isegi siis kui meie puhkame. Et nad järjepidevalt suudaksid töötada ja ainevahetuslikult uueneda, siis on neil vaja nn ehitusmaterjale, mida neis endas ei ole. Ehitusmaterjalid tulevad ümbritsevatest kudedest nt energia rasvkoest, mineraalained aga luukoest ning kõige kallimad ja väärtuslikumad ehitusmaterjale aminohappeid (valgud), just asendamatuid aminohappeid, mida me saame toidust ning neid nn ladustatakse lihaskoes. See tähendab, et lihasmass on väga oluline terviseresurss. Terviseresursiks võib nimetada võimalikult hästi kohanevat süsteemi. Näiteks kui oleme haigeks jäänud või ka vananemise protsessis vajab keha kohanemiseresurssi selleks, et neid olukordi hästi reguleerida. Haigeks jäädes ja ka vanemas eas väheneb söögiisu ning sellest tulenevalt ei saa me piisavalt toiduga asendamatuid aminohappeid, mida meie keha ise toota ei suuda ning loodetakse kasutada lihastes olevaid reserve. Niisiis mida paremas toonuses ja vormis on meie lihased, seda paremini saab meie keha tegeleda tervenemisprotsessiga ning vanemas eas aeglustada vananemisega kaasuvaid probleeme. 

Kuidas tundub? Seda teades tunnen mina küll liikumissoovi tõusu. Midagi pole teha, me kõik vananeme, kuid me saame seda protsessi oma elustiiliga edasi lükata. Asi pole selles, et oleksime ilma kortsudeta vaid et tervena elatud eluaastaid oleks võimalikult kaua. Sageli on ka nii, et kultuuriliselt on meile sisendatud, et naistel ei sobi jõutreeninguid teha ning on laialt levinud uskumus, et aktiivsemalt liiguvad pigem mehed, kuid neid saame me oma teadlikkuse tõusuga muuta. Vajavad ju luudki selleks, et tugevad olla, koormuse talumist. 

Tähtis on siinjuures see, et meie elu sisaldaks erinevaid liikumisi. Südame-veresoonkonna heaks saad teha kõnni-, ratta- või jooksuringi  või tantsida ning tugi- ja liikumisstruktuuride ehk luude ja lihaste heaks toonuseks võimle, praktiseeri Pilatest ning lisa ka raskuste tõstmine erineval moel (kivide ühest kohast teise asetamine, hantlitega treening jne). Tasub olla loov. Lisaks keha toetamisele tõstad liikumisega ka tuju ning aju võimekust. 
Mulle meeldib praegu meedias jooksev spordikaupade reklaam, mille sõnum on “Hea tuju on vaid ühe treeningu kaugusel!”.

Soovin, et väärtustad iseenda tervist ja head enesetunnet sedavõrd, et investeerid sellesse aega. See pole sugugi isekas, et palud lähedastelt pool tundi või tunnikese segamatut aega, et matt lahti rullida ja võimelda või kutsu pere ka kaasa tegema. Koos on hea ka õues liikuda.

Nüüd ongi aeg sind vabaks lasta ja liikuma lubada!

Jaga:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on email

Rohkem:

Missugune on hingamise ja vaagnapõhjalihaste vaheline seos?

Hingamine on miski, mida me teeme pidevalt ilma sellele mõtlemata alates sünnihetkest kuni maisest elust lahkumiseni. Hingamine ei ole oluline vaid seetõttu, et see hoiab meid elus vaid selle kvaliteet mõjutab ka meie kere- ja vaagnapõhjalihaste head toimimist.

Pilates valikaine kursusena koolis.

See oli 2017. aastal, kui ühel Kehra Gümnaasiumi üritusel astusin direktorile ligi ning pakkusin Pilatest valikaine võimalusena. Direktorile see mõte meeldis ning juba järgmisel aastal alustasime 8 tüdrukuga teekonda Pilatese maailmas.

Pilatese treeningu tehnilisus harjutus Sada näitel.

Olen sageli kuulnud, et peljatakse Pilatese treeninguid selle tehnilisuse pärast. Tegelikult aga ei ole selleks üldse põhjust. Pilatese treeningmeetod on väga personaalne ja tehniliseks teeb selle see, et sageli ei alusta me treeninguid kohe harjutuse täisvariandis vaid hakkame selle poole tasapisi liikuma vastavalt treenija omadustest ja võimetest.

Kuidas Pilatese treeningmeetod kujunes?

Joseph Hubertus Pilates oli mees, kes tajus tulevikus tekkivaid mugavama elustiili poole liikumise tagajärgi. Treeningmeetodi sünd toimus järk-järgult ning tagasivaadates pole täit selgust, mis hetkel tema eluperioodis täpselt tärkas selle väljatöötamise idee. Kuid alustagem algusest.

Kas sul on küsimusi?

TERE!

Konto tegemiseks registreeri ennast ühele kursusele.