Hingamine on miski, mida me teeme pidevalt ilma sellele mõtlemata alates sünnihetkest kuni maisest elust lahkumiseni. Hingamise viisi mõjutavad emotsioonid, kehahoiak, harjumused, füüsiline vorm, pinged ja valud. Hingamine tundub iseenesestmõistetav tegevus ja ei loo erilisi küsimusi, kuidas seda teeme ja kuidas seda tegema peaksime. Hingamine ei ole oluline vaid seetõttu, et see hoiab meid elus vaid selle kvaliteet mõjutab ka meie kere- ja vaagnapõhjalihaste head toimimist.
Meie keha keskkohta toetab lihaste rühm, mida nimetame kerelihasteks. Kerelihaste ülaosa moodustab diafragma (hingamislihas), ees ja külgedel asuvad kõhulihased, taga seljalihased ja all vaagnapõhjalihased. Need lihased moodustavad silindri meie roietest kuni vaagnapõhjani.
Sissehingamisel laienevad meie roided ja diafragma lameneb, aktiveerub allapoole, mille tulemusel liiguvad ka siseorganeid allapoole. Selle käigus pikenevad ja laienevad vaagnapõhja- ja kõhulihased, et teha ruumi siseorganitele. Väljahingamisel diafragma tõuseb tagasi oma kohale ning vaagnapõhi ja kõhulihased tõmbuvad kokku ja lühenevad, naastes samuti loomulikku puhkeasendisse.
Niisiis meie keha keskkoht toimib hästi koostööd tegeva meeskonnana toetades lülisammast (selgroogu) ja vaagent ning luues meile võimaluse soovikohaselt liikuda. Kui aga osa meeskonnast ei anna oma õiget panust pingetunde, valu, nõrkuse, stressi, halva kehahoiaku, halbade harjumuste või ebapiisava hingamistehnika tõttu, võib tekkida vaagnapõhjalihaste düsfunktsioon. Seega on hingamise kvaliteedi ja vaagnapõhjalihaste hea toimimise vahel oluline seos.
Meil võib olla teadmatult hingamis- ja muid harjumusi, mis võivad aja jooksul avaldada negatiivset mõju meie tervisele, enesetundele ja vaagnapõhjalihaste heale toimimisele. Näiteks pinnapealne hingamine, mis tekib stressi tagajärjel ja mille praktiseerimine omakorda loob stressiseisundi, sest sel puhul on hingamisrütm kiirem ning stimuleeritakse sümpaatilist ehk võitle-põgene närvisüsteemi osa. Kehva hingamismustrit põhjustavad ka liiga kitsad ja vaba hingamist piiravad riided ning kõhu pidev sees hoidmine. Samuti võivad lihaspinged, vigastused ja valud ning nõrgad lihased ehk kehv füüsiline vorm tekitada olukorra, kus hingamine kompenseeritakse teiseste hingamist toetavate lihaste ja kehaosadega (õlgade tõus, vähene roidekorvi liikuvus, kaela ja õlavöötme pinged) ning kehaosad ja lihased, mis peaksid peamiselt aitama meil hingata ebaefektiivsemaks.
Arvestades, et keegi meist pole ideaalse hingamismustriga ning kasutame kõik ühel või eisel määral mingeid kompensatoorseid meetodeid, saame siiski teadlikkust tõstes ning end heas vormis hoides aidata kaasa iseenda heale tervisele ja kvaliteetsemale elule.
Pilatese treeningus viime tähelepanu hingamisele ja loome soodsad tingimused hea hingamismustri kujunemisele. Loome harjutuste sooritamisel koostöö hingamise, kerelihaste ja vaagnapõhjalihaste vahel nii, et see meie tervist toetaks.
Samal teemal videod
