Mis on need põhjused, miks Pilates kuulub paljude kuulsate inimeste ning tippsportlaste harrastuste hulka? Kuidas on nii, et see sobib nii naistele kui meestele, lastele kui täiskasvanutele, tervele ja haigele, algajale liikujale kui kogenud sportlasele? Kuidas Pilates sobib ideaalselt tugitreeninguks teistele spordialadele, täienduseks body & mind praktikatele ning aitab igapäevaste toimingutega paremini toime tulla?
Võib ju tunduda, et mis sobib kõigeks ei sobi millekski.
Pilatese treeningmeetod lähtub anatoomiast ja on areneva iseloomuga. Professionaalse sportlase ja eaka treeningud ei ole ühesugused. Inimene, kes Pilatese treeningusse tuleb dikteerib oma vajaduste ja soovidega tunni ehk treeningmeetod on kohandatav treenitava hetkeolukorraga. Nii ongi algaja liikuja ja vigastustest taastuja treeningud alguses rohkem võimlemise moodi ja muutuvad sageli järjepideval praktiseerimisel suurema koormusega treeninguteks.
Üks treenija, perearst Anna, ütles väga tabavalt: “Pilates on justkui kohtumine iseendaga. Seda harrastades kohtuvad keha, hing ja vaim. Tekib taju, kuidas mõte juhib liigutust.”
Minu enda eelistus on Pilatese treeningsüsteemi nimetada Kontroloogiaks, mis annab selle olemuse selgemalt edasi ja mis originaalis liikumissüsteemi väljatöötaja Joseph Pilatese poolt selle nimeks ka sai. Tema surma järgselt nimetati tõhus liikumissüsteem selle looja auks Pilateseks. Kasutagem siin aga siiski levinumat nime.
Mainisin, et Pilates on areneva iseloomuga. Nii nagu lugema õppides õpime esmalt selgeks tähed, siis hakkame neid kokku veerima sõnadeks, sõnadest mõõdustuvad laused ning mõne aja pärast pidevalt harjutades juba loeme ladusalt. Pilatesega alustades on tunni tempo rahulikum, õpime looma lihasühendusi, mis tagavad võimalikult turvalise liikumise; teeme ettevalmistavaid harjutusi, mis loovad justkui vundamendi, millele raskemaid ja keerulisemaid harjutusi hakkame tasapisi ja olenevalt inimese valmisolekust treeningkavasse lisama.
Erinevalt levinud arvamusele, et Pilateses tegeletakse peamiselt venitustega, on tegemist siiski lihastreeninguga. Lihastreening on vajalik kõigile, kes soovivad olla terved, ilma valude, pingete ja kangustundeta ning elada kaua just nii, nagu hing seda soovib- ilma kehaliste piiranguteta. Seetõttu sobib see nii tipp- kui tervisesportlasele, valude vältijale kui ka vigastusest taastujale.
Pilates annab hea kehatunnetuse ja teadlikkuse, kuidas keha vajadustest lähtuvalt turvaliselt liigutada ja igapäevaselt head enesetunnet silmas pidades toimetada. Pilatese treeningus aktiveerime nii suured lihased ehk mobilisaatorid kui ka süvalihased ehk stabilisaatorid. Venitusefekt tuleneb sellest, et lihastöö toimub nii lühenevas ehk kontsentrilises kui pikenevas ehk ekstsentrilises faasis, mis vähendab vigastuste ohtu, sest lihased muutuvad elastsemaks kaotamata oma tugevust ja vastupidi ehk on tugevad kaotamata oma elastsust.
Pilateses õpime looma koostööd hingamise ja liigutuse vahel. See aitab ka teistel spordialadel ja pingutust nõudvates olukordades turvalisemalt ja tõhusamalt neid omavahel koordineerima ning paremaid tulemusi saavutama.
Pilates õpetab keskenduma ja tähelepanu fokusseerima olulisele. Pilatese põhiprintsiipide hulka kuuluvad keskendumine ehk kohalolu ning keskendamine ehk iseenda keskmesse tulek. See oskus tuleb järjepidevalt treenides kaasa ka igapäevaellu, et oleksime oma toimingutes produktiivsemad ning suudaksime vajadusel eristada olulist ebaolulisest.
Pilatese treeningsüsteem on väga targalt kooostatud nii, et ettevalmistus järgnevateks harjutusteks toimuks loogilist rada mööda. Arvestatud on kogu meie organismi vajadusi (luud, liigesed, lihased, närvisüsteem, südame- ja veresoonkond, emotsionaalne olukord). Lihtsalt seletades toimub nt ühes harjutuses teatud lihaste pingutus ja järgmises nende venitus. Lisaks sellele valmistatakse teatud lihasgrupid eelnevates harjutustes ette järgmistes harjutustes olevaks väljakutseks ehk märkamatult on kavasse sel moel programmeeritud juurdeviivad harjutused, mis on turvalise treeningu aluseks.
Närvisüsteemiga arvestamist võib seletada nii, et kui ühes harjutuses stimuleeritakse harjutuse iseloomust tulenevalt sümpaatilist närvisüsteemi osa, mis on nn võitle ja põgene iseloomuga, siis järgmise harjutuse soorituse ajal aktiveeritakse tasakaalu loomiseks parasümpaatiline närvisüsteemi osa, mis toob kaasa rahunemise.
Sel moel harmoonia loomise oskuse integreerid märkamatult igapäevaellu, mis tasakaalustab argielu väljakutseid ja ettetulevatesse probleemidesse suhtumist.
Olles kimpus tervisehäirega loob Pilates teadliku kehakasutuse ja võimaluse tuua oma ellu (tagasi) ka teised spordialad. Kindlasti leiad nn edulugusid internetiavarustest, kuid iseenda seljatrauma kogemusele toetudes saan sind julgustada proovima.
Ja paslik on siin ära tuua ka veel ühe treenija tagasiside:
“Mina isiklikult pöördusin Pilatese juurde tagasi seepärast, et tunnen valu ja kangust alaseljas. Kuna ma usun iseenda vastutusse, siis minu valik on Pilates. Mõned treeningkorrad pärast pikemat pausi on minu otsust tõestanud ja toetanud igatpidi. Soovitan kõigile! Pärast treeningut on tunne energilisem ja liikumine kergem!”
Pilatese olemust on keeruline sõnadega edasi anda. Seda tuleb kogeda. Endale aega anda. Soovitan sageli püsida vähemalt 10 treeningut, et hakkaks tekkima mõistmine, millega tegu. Suuremad keha ja vaimu head toimimist toetavad mõjud ja sujuvus avalduvad treeningmeetodi järjepideval praktiseerimisel.
Sujuvus on muide Pilatese kuues põhiprintsiip. Sinna jõudes saad aru kui hea on see, et kord esimese sammu astusid.
Alusta just nii nagu oled ning jätka sealt, kus oled pooleli jäänud!
