Uue aasta lubadustega soovime muuta mingit tulemust. Tulemuse on toonud harjumus. Harjumus on aga automaatseks saanud käitumine. Käitumine on saanud alguse mõttest.
Harjumus on rutiin või käitumine, mis toimub regulaarselt ning enamasti automaatselt. Hambaid pestes ei planeeri me ette, kumma käega võtame hambaharja ja kuidas saab hambapasta harjale. Samuti on automaatseks ja meie eluviisiks kujunenud kõik käitumised, mida oleme mitmeid kordi korranud.
Kindlasti on ka sul kogemusi uute harjumuste sisseviimise ning õige pea vanale rajale tagasi pöördumisega. Mis siis toob püsivad tulemused? Olgu need seotud iseenda tervise hoidmise, suhete, töö või muude eluliste teemadega.
See, kus me hetkel iseenda eluga oleme, ongi meie harjumuste tulemus. Kui oleme oma elukvaliteediga rahul, siis on meil reeglina head harjumused. Kui aga mitte ja soov on elukvaliteeti parandada, siis tuleb oma harjumustele ja iseendale otsa vaadata.
Sageli soovime muuta tulemust ehk võtta kaalus alla, saada trimmis keha, võita medal, kirjutada raamat mõtlemata, kuidas selleni jõuda.
Mõistlikum on vaadata üle oma harjumused nt muutes toidukorrad regulaarseks, lisades päeva liikumise, hoida kinni treeningplaanist, kirjutada paar lehekülge iga päev. Iga väike muudatus oma käitumises, toob lõpuks püsivama tulemuse.
Loomulikult toimub seesama protsess ka vastupidises suunas ehk kui sööme iga päev rikkalikult, päevaplaani mitte füüsilist liikumist lisades ning hilinedes olulistele kohtmistele, siis on tulemused samuti vastavad olnud käitumisele.
Veel püsivama tulemuse toob aga minnes veel sügavamale ehk muutes oma uskumusi. Muutes vaatenurka, maailmavaadet, iseenda minapilti, tekib sisemine soov muuta käitumist, mis viib soovitud tulemuseni.
Sageli ongi meie ebaõnnestunud lubaduste taga meie enda nägemus iseendast. Mõtle, kuidas sa identifitseerid iseend? Kuidas enda kohta mõtled? Kas mõtled, et oled tervist hoidev inimene; kas näed end inimesena, kel kõik ebaõnnestub või kes ongi haige, sest vanemad olid haiged jne
Tasub üle vaadata, kas need uskumused on ikka tõesed ja töötavad meie heaks, mis meil iseendast ja oma eluviisist on? Kas äkki me ise hoiame end oma mõtetega tagasi saavutamaks elukvaliteeti, mida tahame? Nii see tihtilugu ongi. Niisiis võta veidi endale aega ning mõtle, kas on midagi, mis vajab muutust. Mis tulemust sa tegelikult tahad ning mine sealt edasi sinna, kus nãed, mis käitumine vajab muutust. Ja siis astu samm sügavame iseendasse ehk miks sa tahad muutust; mis see sulle annab; mis sind tagasi hoiab; mida arvad, et juhtub siis, kui tulemuse saavutad.
Ja püsiva tulemuse saavutamiseks ikka üks samm korraga, et meie aju uuest olukorrast ära ei ehmuks ja vanale rajale tagasi ei juhataks. Meie aju kipub tugevdama seda, mida me usume. Muutes oma uskumust, ohustab see tasakaalu ja mugavustsooni ning tekib soov loobuda muutusest. Seda teades saame õppida ja külge harjutada kõike ning ka võõrutada kõigest, mis meid enam ei teeni.
Tundub lihtne, kuid mitte alati kerge. See vajab läbimõtlemist ning iseendaga dialoogi pidamist kas verbaalselt või veel parem kirjalikult.
Harjumus on rutiin või käitumine, mis toimub regulaarselt ning enamasti automaatselt. Hambaid pestes ei planeeri me ette, kumma käega võtame hambaharja ja kuidas saab hambapasta harjale. Samuti on automaatseks ja meie eluviisiks kujunenud kõik käitumised, mida oleme mitmeid kordi korranud.
Kindlasti on ka sul kogemusi uute harjumuste sisseviimise ning õige pea vanale rajale tagasi pöördumisega. Mis siis toob püsivad tulemused? Olgu need seotud iseenda tervise hoidmise, suhete, töö või muude eluliste teemadega.
See, kus me hetkel iseenda eluga oleme, ongi meie harjumuste tulemus. Kui oleme oma elukvaliteediga rahul, siis on meil reeglina head harjumused. Kui aga mitte ja soov on elukvaliteeti parandada, siis tuleb oma harjumustele ja iseendale otsa vaadata.
Sageli soovime muuta tulemust ehk võtta kaalus alla, saada trimmis keha, võita medal, kirjutada raamat mõtlemata, kuidas selleni jõuda.
Mõistlikum on vaadata üle oma harjumused nt muutes toidukorrad regulaarseks, lisades päeva liikumise, hoida kinni treeningplaanist, kirjutada paar lehekülge iga päev. Iga väike muudatus oma käitumises, toob lõpuks püsivama tulemuse.
Loomulikult toimub seesama protsess ka vastupidises suunas ehk kui sööme iga päev rikkalikult, päevaplaani mitte füüsilist liikumist lisades ning hilinedes olulistele kohtmistele, siis on tulemused samuti vastavad olnud käitumisele.
Veel püsivama tulemuse toob aga minnes veel sügavamale ehk muutes oma uskumusi. Muutes vaatenurka, maailmavaadet, iseenda minapilti, tekib sisemine soov muuta käitumist, mis viib soovitud tulemuseni.
Sageli ongi meie ebaõnnestunud lubaduste taga meie enda nägemus iseendast. Mõtle, kuidas sa identifitseerid iseend? Kuidas enda kohta mõtled? Kas mõtled, et oled tervist hoidev inimene; kas näed end inimesena, kel kõik ebaõnnestub või kes ongi haige, sest vanemad olid haiged jne
Tasub üle vaadata, kas need uskumused on ikka tõesed ja töötavad meie heaks, mis meil iseendast ja oma eluviisist on? Kas äkki me ise hoiame end oma mõtetega tagasi saavutamaks elukvaliteeti, mida tahame? Nii see tihtilugu ongi. Niisiis võta veidi endale aega ning mõtle, kas on midagi, mis vajab muutust. Mis tulemust sa tegelikult tahad ning mine sealt edasi sinna, kus nãed, mis käitumine vajab muutust. Ja siis astu samm sügavame iseendasse ehk miks sa tahad muutust; mis see sulle annab; mis sind tagasi hoiab; mida arvad, et juhtub siis, kui tulemuse saavutad.
Ja püsiva tulemuse saavutamiseks ikka üks samm korraga, et meie aju uuest olukorrast ära ei ehmuks ja vanale rajale tagasi ei juhataks. Meie aju kipub tugevdama seda, mida me usume. Muutes oma uskumust, ohustab see tasakaalu ja mugavustsooni ning tekib soov loobuda muutusest. Seda teades saame õppida ja külge harjutada kõike ning ka võõrutada kõigest, mis meid enam ei teeni.
Tundub lihtne, kuid mitte alati kerge. See vajab läbimõtlemist ning iseendaga dialoogi pidamist kas verbaalselt või veel parem kirjalikult.
